Kui keeruline saab olla arvutada, mitu meetrit oled jooksu jooksul ülesmäge liikunud?

Tuleb välja, et see on palju keerulisem kui mäest üles jooksmine.

Olen viimased päevad tegelenud millegagi, mis esmapilgul tundub uskumatult lihtne: tõusumeetrite arvutamisega.

Lähed jooksma. Jooksed mõnest mäest üles. Kell näitab, mitu tõusumeetrit oled kogunud.

Lihtne, eks?

Nojah… päris nii see siiski ei ole.

Võta täpselt sama jooksutreening ja laadi see erinevatele platvormidele. Garmin võib näidata üht numbrit, Strava teist ja mõni kolmas platvorm arvab asjast hoopis midagi muud.

Sama jooks. Samad tõusud. Erinevad tulemused.

Aga kellel siis õigus on?

Just sellele küsimusele olen püüdnud Race Day Coachi arendades vastust leida.

See, mis alguses tundus üsna lihtsa funktsioonina, on nüüdseks tähendanud päevi testimist, tulemuste võrdlemist, arvutusloogika kohandamist ja seejärel kõige uuesti üle kontrollimist.

Ja just siis, kui arvad, et oled lõpuks õige lahenduse leidnud, tuleb järgmine jooksurada, mis kogu senise loogika jälle proovile paneb.

Tasasel maal jooksmine on üks asi. Künklik maastik hoopis teine. Siis lisanduvad veel pikemad tõusud, erinevad pinnavormid ja GPS-andmed, mis ei pruugi alati kogu tegelikku olukorda edasi anda.

Minu eesmärk ei ole panna Race Day Coachi näitama täpselt samu numbreid nagu kõik teised platvormid.

Eesmärk on luua süsteem, mille arvutustulemusi saan ise päriselt usaldada.

Ja mõnikord tähendab see mitme päeva kulutamist millelegi, mille peale enamik inimesi ilmselt kunagi isegi ei mõtle.

See on vist üks olulisemaid õppetunde, mida olen selle platvormi arendamise käigus saanud.

Miski, mis ekraanil tundub täiesti lihtne, võib taustal olla uskumatult keeruline.

Testin edasi. Õpin edasi. Täiustan edasi.

Ja tuleb välja, et isegi arvuti taga istudes tuleb mul päris palju mägesid ületada.