Race Day Coachi loomine
Kumb on raskem? Intervallid või platvormi arendamine?
Kumb on raskem?

Joosta 6 × 1 km intervalle, jättes iga lõigu vahele vaid 2 minutit taastumiseks?
Või arendada kahes keeles platvormi, mis peab laitmatult töötama nii arvutis, tahvelarvutis kui ka telefonis?
Hakkan vaikselt arvama, et intervallid on lihtsam variant. 😄
Sel nädalal panin end proovile ühe oma seni raskeima jooksutreeninguga. Kuus kilomeetrist intervalli keskmise tempoga umbes 4:00 min/km ja iga lõigu vahel vaid kaks minutit taastumiseks.
See oli karm. Aga ma ei andnud alla.
Ja pärast seda jätkasin Race Day Coachi arendamist.
Tuleb välja, et jooksuplatvormi ehitamine võib olla hoopis teistsugune vastupidavustreening.
Iga funktsioon peab töötama nii eesti kui ka inglise keeles. Iga leht peab eri suurusega ekraanidel hea välja nägema ja olema mugav kasutada. Ja just siis, kui arvutis tundub kõik ideaalselt toimivat, otsustab mobiilivaade, et temal on asjast hoopis oma arusaam.
Aga nii jooksmise kui ka tarkvaraarenduse juures on midagi, mis mulle tõeliselt meeldib.
Edasiminek ei tule korraga.
Mõnikord tähendab see veel üht intervalli, kuigi jalad ütlevad, et aitab küll.
Teinekord aga ühe pisikese detaili parandamist, mida keegi ei pruugi kunagi märgata. Vähemalt seni, kuni see ei tööta.
Mõlemad nõuavad kannatlikkust, järjepidevust ja valmisolekut jätkata ka siis, kui läheb raskeks.
Race Day Coach areneb samm-sammult ja selle teekonna jooksul õpin ka ise pidevalt midagi uut. Nii jooksjana kui ka inimesena, kes seda platvormi arendab.
Ja järgmine nädal?
Rohkem jooksukilomeetreid. Rohkem koodi. Ja ilmselt ka rohkem vigu, mida parandada. 😄